Eluke

Head teed, 2020

Kuigi valdavalt kuuleb, kuidas 2020 oli kehv aasta, siis isiklikus plaanis ma seda öelda ei saa. Teistmoodi oli ta küll, aga see polnud ilmtingimata halb. Ma rõõmustan, et kodukontor on nüüd palju iseenesestmõistatavam kui ta enne oli. Mulle täitsa meeldis see kevadine aeg, kui sai kodus tööd teha. Ma sain mingid asjad palju kiiremini tehtud, sest tööl ikka ju ajad kolleegidega juttu ja võtad kohvi jne. Kodus ma aga olin nii süvenenud, et vahel ei märganud lõunatki süüa. Muidugi kõige suurem pluss oli see, et sai otse voodist tööle minna. Kui ei olnud veebikoosolekuid, siis vahel ma olin lõunani hommikumantlis. Nii mõnus. Seega tundsin ma end kevadel väga puhanuna. Kuigi meil ei olnud tööl kohustust ka sügisel kohapeal käia, siis ma ikkagi käisin. Hea on kodust vahel välja saada.

Suvel sai veidi ka ringi käidud: Hiiumaal, Saaremaal, Võrumaal, Rakveres, Tõrvas muidugi. Mul oli hästi mõnus suvi. Sain palju sõpradega aega veeta ja lihtsalt olla.

Aasta suurim otsus ja muutus minu jaoks oli see, et ma läksin magistrisse õppima. Ma olen ühe semestri koolis käinud ja juba praegu on see mu elu nii palju mõjutanud. Minuga koos tulid õppima ka mitu minu baka kursakaaslast, mille üle mul on hästi hea meel. Ja kuidagi on juhtunud, et selle viimase poolaastaga oleme osade inimestega, kellega tegelikult teame ju juba aastaid ja oleme lähedased sõbrad olnud, veelgi rohkem kokku kasvanud. Ma ütleks suisa, et nad on mu pere. Nii arukad ja toredad inimesed. Nendega olles tunnen, et saan olla mina ise. Kõigi oma veidrustega.

Märtsikuust on mul ainult see pilt. Samas see olukord ilmestab hästi, et midagi ei toimunud.
Mai lõpus sai mu imeline sõbranna 25-aastaseks. Mõned Tallinnas elavad sõbrad tulid ka sel puhul Tartusse ja me veetsime hästi toreda õhtu minu korteri katusel lauldes ja tantsides.
17. juunil käisime esimest korda sel aastal ujumas ja kohe ikka meres. Armas Johanna tähistas sünnipäeva ja kutsus meid Saaremaale külla, kust meri oli põhimõtteliselt hoovist näha. Muidugi kasutasime seda võimalust ja käisime mitu korda õhtu jooksul vees. Ujumiseks on seda ehk palju nimetada, sest vesi oli päris jahe.
Ja siis tähistas Eva oma sünnipäeva.
Eva sünnipäeval mängisime igasugu mänge ja istusime varahommikuni õues. Aa, juunikuus tuli mul ka suurepärane idee oma juuksed roosaks toonida. Ei osanud aimata, et veel oktoobris leian roosasid salke peast.
Suvi Eestis on ikka võrratu. See pilt on veidi pärast südaööd tehtud ja vaadake, kui valge õues oli. Heleri kutsus meid tol õhtul külla, sest meie suurel lemmikul Jaak Joalal oli sünniaastapäev, mis vajas ju tähistamist. Pärast läksime Emajõkke ujuma ja lausime muidugi “Unustuse jõel”.
Käisime ka Võrus, mis pidi Eesti kaltsukapealinn olema.
Sel päeval kinnitasime oma õppimatuleku. Sügisest saime uuesti kursakaaslasteks.
Tartus oli ju suvel linnaklaver, mis liikus ühest kohast teise. Eva käis Helerile peale, et ta midagi mängiks. Esitusele tuli “Ta lendab mesipuu poole”. Pärast seda tuli üks eestlane meiega rääkima, kes elab Kanadas, et see on ta lemmiklugu ja viimasel laulupeol ta meeskooris seda ka laulis. Eva ütles, et no siis peame ju üks kord veel laulma. Ja nii liitus meiega veel lauljaid tänavalt. Selliste seikade pärast ma Tartut armastangi.
Ilus inimene.
Suvel sain jälle raadiot teha. Mu lemmikhobi.
Käisime Hiiumaal Sõru saundil.
Mulle nii väga meeldib mere ääres olla, nii rahustav kuidagi.
Ja siis oli ka mul sünnipäev. Pidu küll ei teinud, aga sellegipoolest oli nii tore, sest mul on kõige ägedamad sõbrad.
Mis suvi see oleks, kui ei istuks õhtul talvejopedega õues?
Käisime Signega Karlovas kodukohvikute päeval. Pärast jalutasime veel Aparaaditehasesse.
Selle üle olen ma küll tohutult rõõmus, et Eva nüüd kaks aastat järjest käib kaks korda kuus Tartus.
Alustasime Sigenga taskuhäälingu tegemist “Mis siis, kui…” Räägib see teadusest ja saatekülalised on doktorandid. Keda huvitab, siis kuulake näiteks Spotifyst.
Kooliaasta alguses olime tublid ja käisime pauside ajal õues jalutamas.
Sügis oli küll ilus.
Pidime koolis tegema ettekande ühe lühikese uurimistöö tulemuste tutvustamiseks. Tegime CNNi uudistesaate. Otse New Yorgist.
Ühel hetkel jäime distantsõppele.
Tartu on muidu ka maailma ilusaim linn, aga jõulude ajal kohe eriti.
Nunnad hoos!
Detsembris oli jälle suuremat sorti raadio tegemine.
Ilus õeke mul.
Nii tore, et vahepeal nii ilus lumine ilm oli. Tahaks veel.
2021. aasta esimestel minutitel. Head uut!

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.