Ilu

Ilust ja enda eest hoolitsemisest

Ma nägin Instagramis üht postitust, mis pani mind kohe pikemalt mõtlema. Trükin teksti siia ümber (koos vigadega): “Ma olen ka terve elu olnud see kes oleks ise arvet tasunud oma osas. Aga välismaal elades saan nüüd aru, kui kallis on naise elu võrreldes mehega ja kui suur on sissetuleku vahe. Kui mees ootab, et naine oleks mukitud ja lakitud ja hoolitsetud, samas ise ei tee midagi ja ootab, et naine veel pool arvest maksab väljas ja üldse kooselus kõikide arvetega pooleks teeks ja õhtul seksi ka annaks, siis no ei aitäh! Siis kui tahab niivõrd suurt võrdsust siis lähevad ka riided ja meik, kehahooldus ja iluprotseduurid ja juuksur jne kõik pooleks. Vaatame kes siis kisa lahti lööb hahah” Ja siis üks meikar jagas seda edasi ning lisas omalt poolt: “Maksame meestega kõik pooleks ? got you ! kuid naine peab siiski jääma sama hoolitsenud ja ihaldusväärseks ju ? edaspidi tasugem me naised meestega pooleks ka oma iluarved. Ah et palju need ikka maksavad ?”

Ma lugesin seda ja ei suutnud ära imestada. Tahtsin mõelda, et ehk on see nali, aga ka parima kujutlusvõime juures ei leia siit seda naljatera üles. Olgu, võibolla räägib minus maanaine, kes neid linnapreilnade trende ja mõttemaailma ei mõista, aga palju küsimusi ja mõtteid tekitas see minus küll. Enda arvates ma päris kasimata ka välja ei näe, niiet seda enam.

Esiteks, kui palju neil naistel siis kulub iluvaldkonna peale. Ütleme ühes kuus näiteks. Minul nüüd nii palju ei kulu, et ma seda ise maksta ei jõuaks. Juuksuris ma iga kuu ei käi, aastaid ei värvinud üldse juukseidki, aga nüüd kevadel tuli tuju heledamaks värvida ja kui juuksur seda teinud oli, siis kodus ühel õhtul mõtlesin, et tooniks omakorda roosaks. Noh, nüüd ma peaks küll minema väljakasvu värvima, aga kuna ma tahan veelgi heledamaks minna, siis ei saa enne, kui roosa täielikult maha kulunud pole. Ilmselt võtan juuksuris käigu septembris ette ja selle peale läheb vast maksimaalselt 100 eurot. Hiljem juuri värvides kulub juba vähem. Aga iga kuu ma ka ilmselt soengut kohendamas käia ei viitsi, sest olen laisk ja mind väike väljakasv ei häiri. Praegu ju pigem ongi moekas selline mitme värvi kooslus peas.

Maniküüri ja pediküüri teen ise kodus. Olen käinud geellakkimises, aga jällegi ei viitsi ma istuda iga kolme nädala tagant poolteist kuni kaks tundi küünetehniku juures. Ostsin hiljuti endale ülimugava geellaki komplekti firmalt Nails by Nature, millest ma ehk kirjutan ka millalgi lähemalt. Maksis sooduskoodiga vist 52 eurot ja eks vahel vast soetan mõne värvi juurde, aga muidu oli see ühekordne väljaminek, millega olen väga-väga rahul.

Uusi meigi- ja ilutarbeid ma iga kuu ei soeta, ei näe vajadust. Mul on tooteid piisavalt ja püüan lähtuda põhimõttest, et enne uut ei osta, kui eelmine on otsakorral või vanaks läinud vms. Muidugi vahel ma eksin selle vastu, sest eks meeldib mullegi katsetada erinevate toodetega ja kuigi mulle üldises plaanis meikida meeldib, siis jällegi olen liiga laisk, et iga hommik kodust lahkudes korralik sõjamaaling näkku maalida. Ma tegelikult hindan loomulikkust ja tihtipeale pigem vaatangi linnapildis, kui ilus loomulik mõni naine on.

Kui veel ilust rääkida, siis praegu kulub mul raha nahaarsti juures käimisele, kus pean nüüd jõuludeni iga kuu korra nägu näitama, aga ma käin ka tasulises kliinikus, sest ma ei jaksa mitu kuud järjekorras oodata, et aega saada. Samas on see mu enda valik ja tegelikult on ka tasuta arstiabi meil siin Eestis ette nähtud. Kui mul seda raha ei oleks, eks ma siis kasutaks ka tasuta võimalust. Aga loodan, et saan arstilt abi ja siis ehk ei pea enam tema ukse taga nii tihti käima.

Juuksehooldustoodetest kasutan ainult šampooni ja vahel harva palsamit ja tõsi, neid ma päris Prisma letilt ei võta, vaid valin veidi kvaliteetsema ja looduslikuma toote. Samas jällegi, kui mul raha ei oleks, siis võtaks suvaka Garnieri šampooni. Puhtaks peseb ikka. Juukselakki kasutan ka vahel, kui sirgendajaga lokke teen, aga ühest pudelist jätkub mul aastaks.

Riided ja ehted meeldivad mulle küll ja see on nüüd koht, kust ma saaksin kokku hoida. Viimasel ajal olen seda ka teinud. Ajaga on jõudnud minuni arusaam, et ma ei vaja igat võimalikku riidehilpu omale kappi. Esiteks ei mahu need ära, teiseks ei jõua ma neid kõiki kanda ja kolmandaks on see mõttetu ületarbimine. Viimasel ajal püüan ka vältida kiirmoodi, sest kurb hakkab, kui mõelda, et mina ostan 10 eurose T-särgi, aga need naised, kes selle õmmelnud on, ei teeni kuus isegi mitte 160 dollarit. Kuna mul on riideid piisavalt, siis iga natukese aja tagant vaatan oma kapi kriitilise pilguga üle ning jagan asjad kas ema või sõbrannade vahel laiali ja need, mis alles jäävad, viin Sõbralt sõbrale keskusesse. Juurde püüan soetada pigem eesti disaini, sest tooted on omanäolisemad, kvaliteetsed, südamega tehtud ja tore on mõelda, et saan oma inimesi toetada. Nende riietega on nüüd küll nii, et iga kuu ma neid päris osta ei raatsi. Aga samas iga kuu ei olegi ju vaja uusi hilpe. Mul vanaema ikka tavatses öelda, et asju olgu pigem vähe, aga kvaliteetseid. Teismelisena ma seda ei mõistnud, aga mida aeg edasi, seda rohkem lähtun ka sellest põhimõttest.

Kusjuures mul ei ole midagi selle vastu, et teised naised iluvaldkonnale rohkem raha kulutavad. Jumala eest, kui neile meeldib ja nad end nii hästi tunnevad, siis lasku aga käia. Küll aga on mu arust imelik nõuda, et meespool poole summast kinni maksab. Sa ju hoolitsed enda eest ikkagi iseenda pärast mitte kellegi teise jaoks? Kui mees hakkab golfi mängima, siis me ju ei eelda, et naised maksavad pool tema hobist kinni. Miks peaks iluvaldkond teistmoodi olema? See, et sa end niimoodi tuunid, on ju su enda valik. Ja kui mees on sinuga ainult välimuse pärast koos, siis selgeltnägija minus ütleb, et pikalt see suhe ei kesta.

Eriti muigama ajas mind see lausejupp: “…ootab, et naine veel pool arvest maksab väljas ja üldse kooselus kõikide arvetega pooleks teeks ja õhtul seksi ka annaks”. Jällegi, kui sa tunned, et pead mehele seksi andma ja veel vastumeelselt, siis ilmselt ei ole tegu päris õigetel väärtustel rajaneva suhtega ja ehk oleks targem lahku minna ning leida inimene, kes näeb välisest kestast sügavamale ka ja kellele sa ise tahad ka seksi anda, mitte ei võta seda kui tüütut kohustust.

Ma selles osas olen vist veidi vanamoeline või naiivne, aga ma tõesti usun, et välimusest olulisem on see, kas sul on inimesega sarnased huvid, kas teil on millest rääkida, kas teil on koos hea olla ja seda ka siis, kui välimus tuhmub. Sest ajaga see ju paratamatult juhtub. Aga võibolla ma seepärast ka vallaline olen, et ei viitsi nii palju vaeva näha endaga 😀

Huvitav oleks teada, kui palju teil kuus enda peale raha kulub. Kui viitsite, siis kirjutage. Ja kui keegi arvab hoopis risti vastupidi, siis seda oleks ka põnev lugeda.

Päisepildil näen ma välja nii nagu suurema osa ajast. Veidike mineraalpuudrit on peal, aga see on ka kõik.

2 kommentaari

  • Anonüümne

    Minul kulub enda peale keskmiselt -riideid ostan taaskasutuspoodidest (aluspesu ja sokid välja arvatud), vitamiine söön (c vitamiin, magneesium, kaltsium, d vitamiin). Meigiasjad ostan soodukatega -lauvärvipalett Essence, CCS kreem Maybelline, meeldivad vene kehahooldustooted, šampoonid tellin internetist (tigi, joico, rich) suurtes 750ml pudelites, 3-4 kuud kestab. Silma laseropi eest tasun igakuiselt. Veel mingid scholli jalaviili lisad pluss kannakreemid, neid ei osta igakuiselt. Püüan oma ostud jaotada vastavalt kampaaniatele. Põhiline kulu on toit (ma olen pereinimene).

    Arvete maksmisest suhtes – kokkulepete küsimus, ma eeldan. On naisi, kes reaalselt elavadki meeste kulul ja on normiks, et mees peab kõik kinni maksma, vastutasuks seksi eest. Esimesel kohtingul mina olen tavaliselt küsinud, et kuidas maksmisega, imelik on teisel seljas elada. Samas jällegi, kui on mehi, kes otsivadki vaid akssessuaari naise näol, siis vast on ok naist üleval pidada. Hoopis teine lugu on abielus/püsisuhtes, kus on ka lapsed. Siis on juba ühine pere ja igaühe oma asi, kuidas kulud jaotuvad.
    Ütleme kui naine on lastega kodune ja saab emapalka, mees käib tööl siis kulud võiks jaotuda selliselt, et naise peale toidukulud, mees siis kodu pluss auto nt. Samas ma tean ise juhuseid, kus naise emapalk ongi tema taskuraha ja mees siis maksab kõik kinni. Ja ka suhteid, kus tehaksegi kõik arved pooleks ja ok on. Kõik rahasse puutuv on kokkulepete küsimus, pole õigeid-valesid vastuseid.

    • Sandra

      Jaa, ma olen ka igati nõus, et eks iga paar valib ise, kuidas nad raha kulutavad ja arvete maksmise jagavad. Lihtsalt eos eeldada, et mees maksab kõik, on mu jaoks veidi vanamoeline. Kui ma olen deitidel käinud, siis alati olen valmis ise enda eest maksma ja pakun ka seda võimalust, aga meespool enamasti soovib ikkagi ise arve eest tasuda. Enamjaolt põhjendusega, et tema kutsub, seega ka maksab. Vahel siis oleme teinud näiteks nii, et üks kord maksab üks, teine kord teine.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.