Jutustamised

Raamatuklubi

Mulle meeldib lugeda. Ajalehti, ajakirju, blogisid ja loomulikult ka raamatuid. Paraku kipub viimase jaoks aega nappima. Tegelikult vast leiaks aega ikka, aga ju siis on olnud teised prioriteedid. Sel aastal seadsin endale eesmärgi, et aasta lõpuks on mul loetud vähemalt iga kuu kohta üks raamat. Usun, et 2019. aasta lõpuks saan oma eesmärgi täidetud. Eelmine aasta sellist sihti polnud ja siis lõpetasin kümme teost.

Mul tegelikult on väikestviisi raamatute ostmise sõltuvus. Ma nimelt ei viitsi raamatukogudes käia. Seega, kui tahan midagi lugeda, siis ostan selle teose endale. Ja muidugi vahel meeldib mulle niisama raamatupoodides käia ja alati leian midagi, mille ma kindlasti pean endaga koju kaasa tooma.

Üks päev käisin Lõunakeskuses ja parklas lähenes mulle meesterahvas, kes küsis: “Kas te raamatuid ka loete?” Tuli välja, et tegu on kirjanikuga, kes Venemaal on isegi mingeid luulevõistlusi võitnud. Kuna tal tulevat kohe uus raamat välja, siis müüs hästi odavalt vanu teoseid, et need jalust ära saada. No kuidas ma ei osta siis? Sain kaks raamatut kümne euro eest ja autogrammi kirjutas ka sisse. Ma pole veel neid lugema asunud, sest pooleli olevate raamatute nimekiri on praegu veidike liiga pikk ja katsun kõigepealt nendega ühele poole saada.

Mu vanaema Anne oli omal ajal hästi suur lugeja. Tema kodus olid riiulid raamatuid triiki täis ja ilmselt temalt ma oma lugemispisiku saingi. Tema jaoks oli tavaline, et iga õhtu enne magamaminekut luges ta midagi. Alati ostis ta mullegi lasteraamatuid. Kusjuures hiljuti vaatasin ka Astrid Lindgreni elul põhinevat filmi ja hakkasin mõtlema, et peaks uuesti lugema tema kirjutatud raamatuid. Kõik tema teosed, mis mul kodus olemas on, ongi minu vanaema ostetud, sest Lindgren oli üks tema lemmikkirjanikke. Oleks päris huvitav näha, kas täiskasvanuna tunduvad need raamatud ka kuidagi teistmoodi kui lapsena.

Millalgi rääkisime sõpradega ka raamatute lugemisest ja ma ei teagi, kuidas tekkis idee luua raamatuklubi. Iga kuu valib üks meie seast ühe raamatu, mida me siis kõik loeme ja kuu lõpus saame kokku ning arutame loetu üle.

Ma kirjutan sellest siia ka, sest äkki on teie seas ka kedagi, kes sooviks virtuaalselt kaasa lüüa. Esimene raamat on minu valitud ja selleks on Milan Kundera romaan “Olemise talumatu kergus”. Kui raamat loetud ja arutelu sõpradega peetud, siis katsun siia ka meie muljeid kirjutada. Teie olete aga lahkelt oodatud kaasa muljetama.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.