Säästunädal

Säästukuu

No nii. Kuigi ma isegi kirjutasin teise nädala postituse ära, siis miskipärast ma seda ei avaldanud. Teen siis hoopiski üldise kokkuvõtte.

Teisel nädalal proovisin korra nädalas poes käimist ja aru ma ei saa, miks ma varem nii teinud pole. Nii mugav ja hoiab korralikult aega kokku. Ja kusjuures teisel nädalal ma isegi ei kulutanud 25 eurot ära. Läks miski 16 eurot sentidega. Ilmselt see oligi paljuski seetõttu, et iga päev ei olnud poes käimist. (Ühel õhtul ma küll ise süüa ei teinud, sest sõbranna kutsus meid välja endaga tähistama ja tegi meile välja.)

Igatahes nüüd ma olengi üle kuu juba proovinud käia kord nädalas poes. Jah, vahel on tulnud ette ka rohkem toidupoe külastamist, kui näiteks külalised on tulnud või miski ootamatult otsa saanud, aga üldjoontes siiski proovin ühe korraga kõik vajamineva ära osta.

Sõbranna rääkis, et hästi imelik on minna poodi ja osta näiteks ainult kurki või tomatit. Kui juba seal olla, siis on alati tunne, et peaks miskit veel võtma. Saan temast aru, sest mul endal on ka alati nii, et isegi, kui ma olen läinud paari asja ostma, siis alati väljun rohkematega. Seepärast ilmselt läheb summa suuremaks ka igapäevaselt poes käies.

Ainuke tüütu asi selle kord nädalas poodlemise juures on see, et võtab ikka läbi nädala toidukraam korraga koju tarida. Aga pole hullu, jään elama.

Kusjuures ma isegi ei kasuta tihtipeale kõiki toiduaineid ära, mis ma ühe nädala jaoks ostan. Näiteks külmutatud kalafilee läks ostukorvi esimesel nädalal, aga alles täna tegin viimase osa sellest ära. Ma detailselt ette ei planeeri, mida nädala jooksul süüa plaanin, pigem ostan universaalseid tooteid või neid, mis on allahinnatud.

Üks kord tahtsin osta veisehakkliha, sest mõtlesin teha läätsepada, aga kõik veisehakklihad olid järgmise päeva säilivuskuupäevaga. Kuna mul oli söök olemas järgmiseks päevaks, siis see minuga koju kaasa ei tulnudki. Niiet säilivuskuupäevi olen ma ka hoolsamalt vaadanud kui tavaliselt.

Selline etteplaneerimine on tegelikult päris tore. Kuigi homseks lõunaks on mul iseenesest söök olemas: see sama esimesel nädalal ostetud kala (tegu oli külmutatud kalaga, eksole), siis õhtupoole teen ikkagi homse õhtusöögi ka valmis, sest tahan homme trenni minna ja siis läheks kiireks.

Tegelikult on päris tore niimoodi süüa teha. Mulle tõesti kohe meeldib. Varem ostsin ikka kahel-kolmel korral nädalas väljast süüa, nüüd kokkan ise. Jaanuaris kirjutasin nii: “pean aga õppima väiksemaid koguseid valmistama, sest ma kipun üle pingutama. No ei jaksa neli päeva järjest sama rooga süüa.” Nüüd olen selle ka käppa saanud, sest enamjaolt olen kaks toidukorda üht rooga söönud. Edasiminek selleski osas.

Sõbranna rääkis, et kuigi meie eksperiment sai jaanuari lõpuga läbi, siis on ta praegugi veel jälginud palju hoolsamalt, mis maksab nädalane toidukorv. Mina samuti.

Jaanuarikuus ma muidugi eriti hea säästja ei olnud, sest ostsin näiteks uue telefoni. Vana oli juba omadega läbi ja kuna ma sain kätte paari lisatöö tasud, siis mõtlesingi, et kulutan osa sellest hoopiski telefoni peale.

Püüdsin ka Exceli tabelisse kulud ja tulud üles märkida. Päris huvitav oli jälgida, mille peale raha kulub. Mitme kategooria puhul hakkasin kohe mõtlema, kas annaks kuidagi kokku hoida. Igatahes olen kogu selle säästmise teema juures täiega hasarti täis.

Olen juba eelmisest talvest saadik mõelnud, et peaks omale ostma korraliku talvejope. Isegi, kui ma igapäevaselt käin rohkem mantliga, siis kvaliteetset jopet on ikka aeg-ajalt vaja. Hommikul nägin juhuslikult Instagramis, et Denim Dreamis on paljud tooted poole odavamad. Läksin siis uudistama ja leidsingi jope, mis mulle meeldis ja näed sa imet: oligi poole odavam. Kuigi tänavune talv on nii soe olnud, et paksu jopet ei ole vaja olnud, siis mõtlesin, et kui see juba nii palju odavam on, siis ostan ta ära. Samuti leidsin sealt lehelt korralikud talvesaapad, mis olid ka poole odavamad. Nii nad siis ostukorvi läksidki. Kui muidu poleks ma selle summa eest, mis mul kulus, saanud isegi seda jopet, siis nüüd sain nii jope kui saapad. Päris hea diil ju. Kuna jope ja saapad peaksid korralikud olema, siis eeldan, et need püsivad ka kauem kui üks hooaeg. Seega ei ole mõnda aega muret.

Kusjuures, käisin eile poes uut pesu ostmas ja juhuslikult märkasin, et üks hästi ilusas toonis alpakavillast kampsun on 70 protsenti odavam. Muidugi ostsin ära. Kuigi Eestis üldiselt ei ole teab mis suuri soodukaid, siis vahel joppab. Jah, muidugi võiks arutada, kas mul seda vaja oli. Otseselt ei olnud, aga kandma hakkan seda kindlasti, seega miks mitte. Päris hulluks ei saa ka minna.

Vot sellised lood siis sel korral.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.