Jutustamised

Sõbrad, sõbrad, sõbrad

Ma olen viimasel ajal saanud päris palju sõpradega aega veeta ja see on nii-nii hea. Kui muidu on kõigil kogu aeg kiire, sest kõik tegutsevad sajal eri rindel, siis suvi on aeg, mil saab veidike hinge tõmmata. Olen usinalt oma kaamerat ka kaasas kandnud, et toredad hetked saaksid ikka jäädvustatud.

Panime sõbrannadega juba mõnda aega tagasi paika kuupäeva, mil lähme Kauksisse telkima. Lapsepõlves käisime perega iga suvi kuskil telkimas ja see oli nii tore ja põnev. Mida vanemaks saad, seda rohkem vist hindad mugavust ja seda, et saaks voodis ärgata. Seega enam ei satugi taolistele väljasõitudele.

Rääkisin juba kevadel sõpradele, et võiksime minna ja nad olid kohe nõus. Kuupäeva panime varakult paika, mis oli natuke riskantne, sest Eesti ilma ei tasu teadupärast väga pikalt ette ennustada. Oligi nii, et kui eelneval päeval kostitas meid 30 kraadine leitsak, siis meie väljasõidul olid temperatuurid väheke langenud, millest polnud iseenesest hullu midagi, sest päevitada saime ikka. Vaat, et liigagi palju. Selline jahedam ilm on ohtlik, sest tundub justkui ei hakkaks päike üldse peale, aga see on petlik. Kõrbesime korralikult ära ja enamus meist hakkasid ka nahka ajama. Aga mis seal ikka, juhtub. Öösel langes temperatuur aga üheksa kraadini, mis tähendas, et telgis oli pigem jahedavõitu. Hommikul üles ärgates oli aga tunne nagu oleks aeg järsku edasi läinud ja käes on sügis. Õues oli täpselt selline sügishommiku hõng. Aga polnud sellestki hullu midagi, sest jäime kõik väga rahule oma mõnusa väikese puhkusega.

Tõesti oli lõõgastav kas või üheks päevaks eemale saada nii, et ei ole internetti ega midagi. Nii värskendav. Kusjuures täpset kohta, kuhu telk maha panna, hakkasime otsima päev enne ja leidsime ülimõnusa paiga, kus rannas ei olnud peale meie kedagi. Eemal küll, aga see oli nii kaugel, et põhimõtteliselt ei näinudki neid. Tõeline luksus ikka, kui saad olla looduskaunis kohas täiesti omaette oma sõpradega.

Möödunud nädalavahetus oli aga eriline sellepoolest, et minu armas sõbranna Eveliis abiellub ja korraldasime talle tüdrukuteõhtu. See mõiste siinkohal vist ei päde eriti, sest Tartu rahvas hakkas kell 5.30 hommikul Tallinna poole sõita, et jõuda pärast kaheksat Eveliisi juurde ja teda enne tööleminekut üllatada. See plaan läks vähe nihu, sest nii, kui tema maja juurde jõudsime, keeras ta autoga parklast välja teises suunas meid märkamata. Naersime, et päris hoolikas autojuht, kes ei märka enda kõrval suurt seltskonda. Helistasime kähku Eveliisile mõtlemata, kuidas me ta tagasi koju meelitame. Nii öeldigi, et tulgu kähku koju, sest tal on kodus veeavarii. Eveliis oli aga oma tulevase abikaasa poissmeeste õhtu jaoks sama vale kasutanud. Seega sai ta kohe aru, mis tegelikult toimub. Ajas oma asjatoimetused ära ja tuli korterisse, kus me teda ootasime. Kiire meik peale ja liikusime edasi. Käisime näiteks burlesque töötoas, mis mulle väga meeldis. Kuulsime ajaloo kohta ja saime ka ise ühe kava selgeks. Hästi tore päev oli ja teiste jaoks jätkus pidu veel ka Berliinis, kus nad kolm päeva veetsid. Tartu rahval oli aga kohustusi, mille tõttu ei saanud reisule kaasa minna.

Pühapäeval käisime aga sõbranna Liisi suvilas, mis on Taevaskoja lähedal. Seal on tore kohvik Lättekoda. Kes ei ole seal käinud, siis soovitan väga, sest tegu on ühe äraütlemata armsa kohaga. Hiljem käisime jõelaev Lonnyga sõitmas ja pärast läksime Liisi suvilasse, kus saime niisama süüa ja jutustada. Ilmselt on pea igaüks Taevaskojas käinud, aga vahelduseks on tore taasavastada erinevaid paiku Eestimaa peal. Õnneks tuleb avastamist veel, aga sellest juba järgmistes postitustes.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.